Mis on tehisintellekt?

Tehisintellekti arendamisel on viimasel ajal toimunud plahvatuslik edasiminek ning erinevates valdkondades kasutatakse üha laiemalt rakendusi, mis põhinevad arvutiprogrammi osalisel või täielikul iseõppimise võimel.

Üldiselt loetakse tehisintellekti alguseks 1950-ndaid aastaid, kui inglise matemaatik Alan Turing lõi arvutiprogrammi, mis proovis inimeste küsimustele vastata ja inimestevahelist suhtlust järgi teha. Järgmistel kümnenditel prooviti leida järjest nutikamaid võimalusi arvutiprogrammide treenimiseks, et tehisintellekti üha targemaks ja õppimisvõimelisemaks muuta. Eesmärgiks oli luua süsteem, mis suudab koguda ja salvestada andmeid ning neist iseseisvalt (ilma konkreetse algoritmita) õppida. Tehisintellekti tegutsemise põhimõtted hakkasid järjest enam sarnanema inimese ajus toimuvaga: me näeme tulemust (inimaju puhul konkreetset käitumist või tegevust), kuid sageli ei oska lõpuni selgitada, millised protsessid konkreetse tulemuseni viisid. Ehk tekib “must kast”, mida peame pimesi usaldama.

Vaata videost täpsemalt, mis on tehisintellekt:

Vaata ka teisi tehisintellekti videoid, mis käsitlevad teemasid nagu tehisintellekt hariduses, tehisintellekt teaduses, tehisintellekt ärimaailmas ning tehisintellektiga seotud eetilised küsimused. Vaata videoid e-koolikotist.

Kuidas tehisintellekt töötab?

Tehisintellekt õpib andmete abil: mida rohkem andmeid rakendusel kasutamiseks on, seda keerulisemaid väljakutseid ta lahendada suudab. Näiteks populaarne tekstirobot ChatGPT versioon 3.5 arendamiseks kasutati tohutu suurt andmehulka, mida koguti muuhulgas veebilehtedelt, artiklitest, foorumitest, sotsiaalmeedia postitustest. Andmetes oleva info põhjal ennustab tehisintellekt, mida temalt oodatakse ja väljastab soovitud vastuse või viib ellu eeldatud tegevuse. Näiteks õpib isesõitev auto nii punase tule all peatuma või tekstirobot vastama küsimusele, mis on kolmnurga sisenurkade summa; veebianalüütika oskab ennustada, millist reklaami Sulle sotsiaalmeedias pakkuda. Loomulikult suudavad tänasel päeval kasutatavad rakendused anda ka oluliselt keerulisemate ülesannete oodatavaid vastuseid.

Näide: kuidas treenida tehisintellekti?

Meil kõigil on võimalus tehisintellekti “treenida”, kui anname tagasisidet tehisintellekti poolt antud infole või anname talle teada, milline on õige vastus tema küsimusele. Soovi korral võid seda katsetada Code.org veebilehel.

See, milliseid seni vaid inimestele omaseid tegevusi tehisintellekt ellu viia suudab, muutub väga kiiresti ja uurijate arvates võime umbes 120 aasta pärast jõuda olukorda, kus tehisintellekti rakendused suudavad teha kõiki hetkel inimese poolt tehtavaid töid. Kuigi lõplikku tulevikuennustust on selles valdkonnas keeruline teha, võime juba praegu olla kindlad, et tehisintellekt mõjutab meie igapäevaelu ja muudab ka õppimist ning õpetamist. Seega on oluline, et me tehisintellekti olemust ja üldiseid tegutsemispõhimõtteid mõistaksime ning tehnoloogiat enda kasuks kasutada oskaksime.

Ülesanne 1: Nimeta kaks ametit, millest üks Sinu arvates seoses tehisintellekti arenguga kindlasti tulevikus kadunud on ja üks, mis Sinu arvates on kindlasti olemas ka tulevikus. Põhjenda oma seisukohta.

Kas tehisintellekt on inimajule sarnanev süsteem?

Inimaju on väga keeruline ja mitmekülgne, ta suudab teha paljusid erinevaid ülesandeid, nagu mõtlemine, õppimine, taju, kõne ja loovus. Tehisintellekt on loodud masinatega simuleerima teatud aspekte inimese aju võimetest, kuid see ei ole täpselt sama nagu inimaju.

Tehisintellekti süsteemid põhinevad andmete analüüsil, masinõppel ja algoritmidel, mis võimaldavad masinal õppida ja teha otsuseid. Need süsteemid on võimelised töötlema suuri andmemahtusid kiiremini kui inimesed ning neil võib olla ka suurem täpsus teatud ülesannete täitmisel. Näiteks on tehisintellekt juba saavutanud häid tulemusi mõnes kitsamas valdkonnas, nagu pildi- või kõnetuvastus.

Inimese ja tehisintellekti erinevus seisneb aga selles, kuidas me mõtleme ja tajume ümbritsevat maailma. Inimene on võimeline kasutama konteksti, intuitsiooni, emotsioone ja eetikat oma otsuste langetamisel. Samuti on inimajul keeruline teadlikkus ja eneseteadvus, mis on tehisintellekti süsteemidel puudu. Kuigi tehisintellekt suudab täita konkreetseid ülesandeid ja teha mõningaid järeldusi, ei ole sellel veel sama ulatust ja paindlikkust nagu inimajul.

Tehisintellekti kasutusvõimalused

Arvatavasti kasutame kõik igapäevaselt mõnd tehisintellekti rakendust. Meie seadmetes olevad otsingumootorid kohandavad meie jaoks otsingutulemusi, meie eelmistest otsingutest ja ostudest lähtudes pakub tehisintellektil põhinev süsteem aina uusi tooteid ja teenuseid, mis meile huvi võiksid pakkuda. Nutitelefonides olevad virtuaalabilised vastavad meie küsimustele ja annavad soovitusi. Teksti tõlkimiseks kasutame järjest paremaks muutuvat tõlkesüsteemi ja sarjade ning filmide vaatamiseks saame lisada automaatsed subtiitrid.

Nutikamaks muutuvad nii meie kodud kui linnad, tehisintellekti abil proovime näiteks säästa energiat, vähendada ummikuid ja muuta meie igapäevatoiminguid võimalikult mugavaks. Tehisintellekti kasutavad süsteemid parandavad eeldatavasti erinevate transpordivahendite turvalisust, aitavad meditsiinitöötajatel teha kiiremini inimeste tervist puudutavaid otsuseid ja loovad põllumajanduses võimalusi puhtama toidu kasvatamiseks väikemate kuludega.

Koolis on tehisintellekti kasutamiseks mitmeid võimalusi. Nutikal kasutamisel on erinevatest tehisintellekti abil töötavatest rakendustest võimalik luua toredad abimehed nii õpetaja kui õpilase jaoks. Õpilased saavad tehisintellekti abil luua näiteks erinevat meediasisu, küsida infot neid huvitavate teemade kohta ja saada uusi ideid mõne paeluva küsimuse lahendamiseks.

Kui soovid, võid tehisintellekti kasutamist koolis katsetada digiloovtööna ning luua mõne õppeaine jaoks tehisintellekti abil õppematerjalid (vaata täpsemalt õpiku digiloovtöö tehisintellekti peatükist).

Ülesanne 2: Tehisintellekt koolis. Vaata oma selleks nädalaks jäetud koduseid ülesandeid ja too näiteid, kuidas saaksid nende tegemisel kasutada mõne tehisintellekti rakenduse abi. Analüüsi, kuidas tehisintellekti kasutamine mõjutaks koduste tööde tegemise protsessi. Milline oleks selle mõju sinu õpitulemustele? Milliste positiivsete ja negatiivsete aspektidega peaksid selle juures arvestama?

Ülesanne 3: Tööta koos paarilisega ja pane 4 minuti jooksul paberi peale kirja võimalikult palju uute ametite nimetusi, mis seoses tehisintellekti arenguga lähiaastatel tekkida võiksid. Seejärel vahetage lehed mõne teise paariga ja püüdke iseloomustada tööülesandeid, mida nende poolt kirja pandud ametite esindajad teha võiksid. Vahetage lehed uuesti ning arutlege, kas klassikaaslased arvasid õigesti, mida teie poolt pakutud ametinimetustega töötajad oma igapäevatöös teha võiksid.

Tehisintellekti ohud

Loomulikult on oluline, et tehisintellekti kasutades oleksime teadlikud ka sellega kaasnevatest võimalikest ohtudest. Nagu kogu tehnoloogia, eeldab ka tehisintellekt tarka kasutajat. Näiteks võib juhtuda, et juturobot meile ausa olekuga mittetõest infot annab ja küsimustele kauni, kuid sisutühja sõnavahuga vastab. Seetõttu on oluline, et meil endal oleks olemas alusteadmised, mis aitavad hinnata, kas tehisintellekti poolt pakutav informatsioon on tõene. Samuti peaksime mõtlema, kuidas tehisintellekti kasutamine mõjutab meie enda teadmisi ja oskuseid.

Kuna praegu kasutatavad juturobotid koguvad andmeid, siis tasub alati läbi mõelda, millist infot nendega jagame. Näiteks tekib kellelgi mõte, et jagame intellektiga internetis oma raviloo andmeid või muid isikuandmeid. Kas sina oleksid sellega nõus, et sinu andmed sedasi robotile antakse? Ilmselt mitte. Seega tasub meeles hoida üldiseid internetis toimimise reegleid – võõraga infot ei jagata!

*Kodune ülesanne: Tehisintellekt minu elus. Jälgi oma igapäevaelu nädala jooksul ja koosta nimekiri tehisintellekti rakendustest, mida kasutad (näiteks virtuaalne assistent, kõnerobot, pildituvastussüsteem, tõlkeprogramm). Too välja, milleks rakendusi kasutad ning proovi ette kujutada olukorda, kus need rakendused puuduksid: milliseid alternatiive sellisel juhul tuleks kasutada?

Slaidid õpetajale (näidis):

Tehisintellekt. Esitlus

Lisalugemiseks

• Oliver Laas: ChatGPT eetilisest kasutamisest koolides
• Klaus-Eduard Runnel: Tehisaru pealetung – hüpe tundmatusse
• Tehislikud närvivõrgud (Uudishimu tippkeskus, ERR)
• Publicdomainpictures
• Pixaby

Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine