19 Tulevikutehnoloogiad

Peatükk annab ülevaate

  • tehnoloogia ajaloo trendidest praegu ja tulevikus,
  • arengutest, mis mõjutavad enim haridusvaldkonda,
  • ametitest, mis mängivad infoühiskonna tulevikus olulist rolli.

Tehnoloogia trendid praegu ja tulevikus

Tehnoloogia areneb kogu aeg ja toob kaasa mitmeid trende.

Definitsioon: tehnoloogia

Tehnoloogia on teadusliku teadmuse, vahendite, meetodite, oskuste või süsteemide rakendamine mingi probleemi lahendamiseks või eesmärgi saavutamiseks, mille tulemuseks võib olla saadus või protsess (AKIT). Tehnoloogia võib olla seotud riistvaraga, nagu arvutid, seadmed, elektroonilised seadmed, või tarkvaraga, nagu rakendused, programmeerimiskeeled, algoritmid.

Tehnoloogiatrendid, mis on praegu olulised ja mis seda on ilmselt ka tulevikus, on:

  • Tehisintellekt (AI): See on üks kõige olulisemaid tehnoloogiatrende. AI kasutamine laieneb erinevates valdkondades, nagu näiteks autonoomsed sõidukid, tervishoid, finantsteenused, turundus jne. Masinõpe ja süvaõpe võimaldavad arvutitel õppida ja teha otsuseid sarnaselt inimesele, avades uusi võimalusi innovatsiooniks.
  • Andmete analüüs: Andmete analüüs ja suurandmete kasutamine muutuvad üha olulisemaks. Ettevõtted ja organisatsioonid kasutavad andmeid paremate otsuste tegemiseks, tarbijate käitumise analüüsimiseks ja prognoosimiseks ning protsesside parandamiseks. Andmeanalüüsi meetodid, nagu masinõpe, andmekaevandamine ja tehisnärvivõrgud, aitavad tõlgendada tohutut hulka andmeid.
  • Asjade internet (ingl. k Internet of Things (IoT)): IoT seadmete arv kasvab kiiresti. Üha enam seadmeid, nagu nutikad koduseadmed, tööstuslikud sensorid ja meditsiiniseadmed, on omavahel võrgustatud ja suudavad andmeid jagada. IoT võimaldab seadmetel omavahel suhelda, optimeerida protsesse, parandada kasutajakogemust ning luua täiesti uusi teenuseid ja ärivõimalusi.
  • Autonoomsed sõidukid: Autonoomsete sõidukite areng on kiirenenud. Enamik autotootjaid ja tehnoloogiaettevõtteid investeerivad autonoomsetesse sõidukitesse, mis võivad tulevikus muuta transpordi täielikult. Täielikult autonoomsed sõidukid võivad parandada liiklusohutust, muuta liiklusvooge efektiivsemaks ning vabastada inimesed juhtimiskohustusest.
  • Virtuaal- ja liitreaalsus: Virtuaal- (ingl. k virtual reality (VR)) ja liitreaalsus (ingl. k augmented reality (AR)) on järjest populaarsemaks muutumas. VR ja AR pakuvad interaktiivseid kogemusi, mis võimaldavad kasutajatel sukelduda virtuaalsesse maailma või täiendada reaalset maailma virtuaalsete elementidega. Need tehnoloogiad leiavad kasutust mängudes, hariduses, koolituses, disainis ja paljudes teistes valdkondades.

Ülesanne 1. Vaata ülevaadet, millest unistasid inimesed Inglismaal 1960. aastatel mõeldes tulevikule. Kas see on tänaseks realiseerunud?

Ka meie õpikus on vaadeldud kõige olulisemaid trende. Samamoodi on muutunud haridusvaldkond, kus suurimaks küsimuseks on see, kuidas õpetada tulevikku? Olulised lisateemad on:

  • Distantsõppe parem ärakasutamine. Õpilased õpivad koos arvutite ja internetiga koolis või õpivad läbi e-kanalite olles kodus või kus iganes maailma otsas. Õpe muutub ajaliselt kättesaadavaks iga kell.
  • Personaliseeritud õpe. Õppimine ja õpetamine muutub igale õppijale täiesti temale kohandatuks. Arvutiprogramm analüüsib õpilase oskuseid, käitumist ja pakub vastavalt eesmärgile välja ülesandeid ja vaatamiseks videoid.
  • Turvaline digimaailm. Kuna paljud õppimist puudutavad andmed liiguvad internetti, siis on ülioluline panna oma kasutatavatele keskkondadele tugev kaitse (mitmefaktoriline autentimine), kuid ka süsteemid ise peavad olema turvalised ja kasutama ainult neid andmeid, mida neil on lubatud kasutada.

Ülesanne 2. Vaata videot ja arutle klassikaaslastega, kuidas oleks sellises tehnoloogiarikkas koolis õppida?

Tuleviku tehnoloogiad

Gartner (USA tehnoloogiauuringute suurkorporatsioon) on kaardistanud olukorda maailmas, tuues välja, millised tehnoloogiad jõuavad lähiaastatel turule ja milliste üle on aga lõhkemas mull. Näiteks Blockchain (plokiahela tehnoloogia) on oma tipphetke juba kaotamas, sest see on igal pool, kuid kodutöö võimalus igas ametis ei ole veel kohale jõudnud – see on võimalik ainult vähestes töökohtades ja sedagi osaliselt.

Lähiaastatel turule jõudev tehnoloogia:

  • 5G: Viienda põlvkonna mobiilsidevõrk, 5G, laieneb üha enamatele turgudele ja pakub suuremat kiirust, lühemat ooteaega ning paremat võrguühendust seadmete interneti jaoks.
    Edge Computing: See võimaldab andmete töötlemist lähemal andmete allikale, mis aitab vähendada viivitust ja parandada jõudlust. See on eriti oluline IoT seadmete ja reaalajas rakenduste jaoks.
  • Kvantarvutid (ingl. k Quantum Computing): Kvantarvutid võivad tuua kaasa suurema võimsuse ja kiiruse teatud arvutusalgoritmide täitmisel. Kuigi kvantarvutid on alles arengujärgus, võib nende mõju olla ulatuslik erinevates valdkondades, nagu krüptograafia, ravimite uurimine ja keerukate probleemide lahendamine.

Tehnoloogiad, mille mull (tehnoloogiabuum ehk valdkonna ebaloomulikult kiire kasv) võib lõhkeda:

  • Plokiahel (ingl. k Blockchain): Plokiahel on andmestruktuur, mis koosneb järjestikku andmeplokkidest, mille terviklikkust kaitseb toetumine eelmisele plokile (nagu rong, milles on oluline iga vagun). Kuigi blockchain ehk plokiahela tehnoloogia jätkab arengut ja leiab endiselt kasutust erinevates valdkondades, võib olla tõsi, et algne ülemäärane ootus (inglise keeles hype) selle tehnoloogia suhtes on alanenud. Mõnedel juhtudel võib see olla tingitud küpsusest ja väljakutsetest, mis on seotud skaleeritavuse ja reguleerivate aspektidega.
  • Kodutöö võimalus igas ametis: Kuigi kodutöö võimalus on saanud palju tähelepanu COVID-19 pandeemia ajal, ei pruugi see olla kõikide ametite ja tööstusharude jaoks praktiline või rakendatav. Mõned töökohad, nagu näiteks füüsilise tööjõuga seotud ametid, vajavad endiselt kohapealset kohalolekut.

Järgmises videos arutlevad Diana Poudel ja Dan Bogdanov, millised on tulevikutehnoloogiad. Tee nii! Klõpsa videos 3 erineval kohal ja kuula 1 minut. Vali välja milline lõik sulle kõige enam huvi pakkus. Võrdle oma valitud kohti klassikaaslaste omaga.

Ametid

Infoühiskonna tuleviku arendamisega kaasnevalt luuakse juurde palju ameteid, millest enamus ei ole veel täna välja mõeldud. Kõige aluseks on aga see, et projektid, mida välja mõeldakse ja ellu viiakse oleksid juhitud ning, et uued lahendused sobiks vanade lahenduste ökosüsteemiga.

Ametid: IT-projektijuht ja IKT-süsteemide arhitekt

  • IT-projektijuht tagab konkreetse projekti elluviimise algusest lõpuni. Ta juhib projekti selle kontseptsiooni koostamisest kuni tarneni, sh tagab projekti vastavuse kokkulepitud standarditele nagu vastavus defineeritud skoobile, kvaliteedinõuded, turvalisuse nõuded, jätkusuutlikkus, tulemuslikkus, sh kulud, ajakava. Töö nõuab nii iseseisvat tööd arvutis kui ka suhtlust eri osapooltega, eelkõige kliendi esindajate, ärijuhtide ning oma projektimeeskonna liikmetega. Projektimeeskonda võivad kuuluda nt analüütik, arhitekt, arendaja ja testija, ent ka teisi positsioone sõltuvalt projekti eesmärkidest. Loe lisaks ametite portaalist.
  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasüsteemide (IKT-süsteemide) arhitekt projekteerib infosüsteemi arhitektuurilise lahenduse, tagades koostoime teiste tarkvarade ja süsteemiosadega. Ta tagab loodava lahenduse tervikliku toimimise, asjakohasuse ja vastavuse kliendi etteantud nõuetele ning ärilistele vajadustele. Loe lisaks ametite portaalist.

Ülesanne 2. Milleks valida amet IT-valdkonnas?

 

Edasijõudnutele

Kuidas tuleviku ühiskond on tegelikult juba Eestis kohal arutlevad Diana Poudel ja Kaimar Karu. Video on küll pikk, aga vajalik. Tee nii! Klõpsa videos 3 erineval kohal ja kuula 1 minut. Vali välja milline lõik sulle kõige enam huvi pakkus. Võrdle oma valitud kohti klassikaaslaste omaga.

Slaidid õpetajale (näidis):

Tulevikutehnoloogiad

Lisalugemiseks

Anna materjalile tagasiside siin: Materjalile tagasiside andmine

Litsents

Infoühiskond Copyright © by Birgy Lorenz, Maia Lust, Reelika Väli, Riin Saadjärv, Tauno Palts, Maris Valdmets, ja Mart Laanpere. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut