Sõnaraamat

Sõnaraamatud Eestis

Infoühiskond on infot tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond (EKI).
Digilõhe on infotehnoloogia kättesaadavuse ja kasutamise võimaluste erinevusest tingitud majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus (AKIT).
E-teenus on elektrooniline teenus, mida osutatakse kohaliku serveri baasil või arvutivõrgu kaudu. E-teenuse kasutamiseks peab teadma kasutajanime ja parooli (EKI). E-teenuseid kasutatakse elektrooniliste kanalite kaudu, peamiselt interneti või mobiilside teel.

ID-kaart on Eestis elavale Eesti kodanikule kohustuslik isikut tõendav dokument, kuhu kantakse alates 12. eluaastast kaardi kasutaja sõrmejäljed. Eesti kodanik saab ID-kaardiga reisida Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonna riikides. ID-kaart väljastatakse ka Eestis elamisõiguse alusel elavale Euroopa Liidu kodanikule. Euroopa Liidu kodaniku ID-kaart ei ole reisidokument. (Politsei ja Piirivalveamet)

Infovabadus on igaühe õigus ilma takistusteta vastu võtta, töödelda ning edastada üldiseks kasutuseks mõeldud informatsiooni. Tegu on rahvusvahelise kompleksse õiguspõhimõttega, mis infoühiskonnas väljendub avaliku teabe juurdepääsetavuses, tsensuuri puudumises, sõna- ja väljendusvabaduses, piirangutes jälitustegevusele ning eraelu puutumatuse kaitses.
Valeteave – teave, mis ei ole õige. Samas ei ole teada, kas on tegemist sihiliku või kogemata juhtunud valega. Ka vääruudis, väärteave, väärinfo annab meile teada, et tegemist on infoga, mis ei ole õige. Näiteks: Mati rääkis kodus, et Jane võitis kübervõistluselt esimese koha. Hiljem selgus, et Jane võitis teise koha.
Võltsuudis, võltsteave, võltsinfo annab meile teada, et tegemist on tahtlikult loodud väära sisuga. Näiteks: Mati rääkis kodus, et Jane osales kübervõistlusel, kuida ta ei võitnud seda, kuna ta vastas enamus küsimustele valesti.
Desinformatsioon on eksitav või vale teave, mida levitatakse teadlikult kellegi kasuks.
Desinformeerimine tähendab tahtlikult teisele osapoolele spetsiaalselt ettevalmistatud tõele mittevastava informatsiooni edastamist. Näiteks: Mati rääkis kodus, et kool valis kübervõistlusele esindajaks Jane kuna ta on tüdruk ja ta tuli viimasele kohale. Kui Mati oleks osalenud, siis oleks ta kindlasi saanud parema koha.

Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut otse või kaudselt tuvastada, näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht (EKI).
Andmeleke tähendab, et ettevõttest viiakse välja andmed nt klientide loend, emailid. Seda saab teha nii, et jätad kõik andmed meelde või võtad kaasa dokumendi. Tihti murtakse sisse ettevõtte veebilehele või serverisse ning pahalased saavad nii olulistele andmetele ligi. Kui saadakse teada, et andmed on võõrastes kätes või avalik, siis kutsutakse seda andmelekkeks.

Küberkuritegu on kuritegu, mille objekt või vahend on arvuti ja/või sidevõrk, täpsem määratlus sõltub õigusruumist (AKIT). Enamasti kuriteod seoses interneti ja digiseadmetega on nö. hübriidkuriteod, kus tegelikult toimus vargus, kelmus või viidi ellu mõni muu pahategu.

Turvaaudit on süsteemi ja toimingute sõltumatu läbivaatus ja uurimine (AKIT).

Digipädevus on suutlikkus lahendada oma (õppe)töös veebikeskkonnas ettetulevaid probleeme digitehnoloogia abil (Digipädevus.ee).
Informaatikapädevus on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teadmiste, oskuste ja nende rakendamise haldamis- ja loomepädevus, mida kasutatakse kaasaegse infoühiskonna tegevustes ja protsessides.

Avatud õpikeskkond on keskkond e-õppes, kus kasutatakse sotsiaalset tarkvara (blogid, vikid jne), mida saab teatud määral kohandada õppetööks
Personaalne õpikeskkond (ingl personal learning environment) on keskkond, mida saab kasutada oma õppimise juhtimiseks, milleks võib olla blogikeskkond, veebileht vms, kuhu on koondatud teemakohased õppematerjalid, tarkvara, sotsiaalmeedia ja erinevaid produktiivsuse vahendid jne.

Viitamine on protsess, mille käigus tunnustatakse teabeallikaid, mida olete oma uurimistöös või kirjutamises kasutanud.

Avaliku autoriõiguse litsentsid on juriidilised vahendid, mis võimaldavad originaalteoste, näiteks muusika, kirjanduse, tarkvara ja muude loominguliste teoste loojatel oma tööd teatud tingimustel avalikkusele kättesaadavaks teha.
Creative Commonsi (CC) litsentsid on standardiseeritud avalikud autoriõiguse litsentsid, mis võimaldavad loojatel hõlpsasti oma teoseid teistega jagada.

Tehnoloogia on teadusliku teadmuse, vahendite, meetodite, oskuste või süsteemide rakendamine mingi probleemi lahendamiseks või eesmärgi saavutamiseks, mille tulemuseks võib olla saadus või protsess. Tehnoloogia võib olla seotud riistvaraga, nagu arvutid, seadmed, elektroonilised seadmed, või tarkvaraga, nagu rakendused, programmeerimiskeeled, algoritmid.

Suurandmed (inglise keeles big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest
Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud
Andmeanalüütika on andmeteaduse meetodite praktiline rakendamine suurandmete automatiseeritud töötlemisel, mille tulemusena valmivad diagrammid, prognoosid ja soovitused aitavad ka ilma programmeerimis- või statistikahariduseta inimestel langetada tõenduspõhiseid otsuseid

Peatükk 16 – Asjade internet

Värkvõrk (inglise keeles Interet of Things) on nutikate seadmete osalus võrgus, mida algselt ei loeta IT-seadmete hulka (nt teler, külmik, pulsikell, muusikaristad jne) (Kooliinformaatika sõnaraamat, sõnaveeb). Võrgustikku, millega nutikad seadmed on ühendatud, nimetatakse nutistuks ehk värkvõrguks.

Virtuaalreaalsus (inglise keeles virtual reality ehk lühendatult VR on interaktiivne tegelikkuse jäljendus, mis on loodud tehniliste vahenditega ja edastatakse inimesele meelte kaudu. Tähistamiseks kasutatakse ka mõisteid tehistõelisus, tehistegelikkus, libatõelisus.
Liitreaalsus (inglise keeles augmented reality ehk lühendatult AR) on tegeliku ja virtuaalse keskkonna kombinatsioon, milles füüsilise maailma andmete esitusse on lisatud virtuaalmaailma andmed. Kasutatakse ka mõistet rikastatud reaalsus.

Peatükk 19 – Tehisintellekt

Tehisintellekt on arvutisüsteemi võime jäljendada loomulikku intellekti ja täita funktsioone, mida seostatakse inimmõistusega, näiteks võimega arutleda ja õppida