73 Nõuete analüüs: PERSOONAD

Peatükk annab ülevaate

  • mida tähendab sõna persoona ja kuidas seda luua.

Analüüsime olukorda: milliste õpitegevuste jaoks võiks erinevad inimesed soovida tehisintellekti abil õppematerjale luua? Sõnastame arendusidee.

Definitsioon: persoona

Persoona on inimese või grupi kirjeldus – kes nad on, millised on nende võimalikud ootused loodava õppematerjali suhtes. Persoonat ilmestatakse tihti ka pildiga.

Selleks, et teada saada, mida persoona tegelikult soovib, on vaja läbi viia uuring. Uuringu eesmärgiks on saada vastused küsimustele, mis aitavad meil persoona ootused ja vajadused kaardistada.

Näited küsimustest:

  • Taustaandmed persoona kohta (nt vanus, sugu).
  • Roll koolis (õpetaja, õpilane, juhtkonnaliige, huviringi juhendaja).
  • Mil määral on valmis ise õppematerjalide valmimisse panustama (näiteks kas tal on juba olemas ja kas soovib jagada teoreetilist materjali)?
  • Milliseid õppematerjale eelistab (esitlus, video, test, küsitlus jmt)?
  • Milliseid õpimeetodeid soovib õppematerjali kasutades rakendada (iseseisev töö, paaristöö, rühmatöö)?
  • Kui pika õppetegevuse plaanib persoona õppematerjali abil ellu viia?
  • Kellega ja kui sageli plaanib õppematerjali kasutada?

NÄITED PERSOONADEST:

Persoona 1. Matemaatikaõpetaja

Õpetaja Sander on kogenud õpetaja, kes on alati avatud uutele õppimise võimalustele ja tehnoloogia kasutamisele õppetöös. Ta usub, et teistsugused õpitegevused on õpilaste jaoks motiveerivad ja aitavad kaasa õpitulemuste saavutamisele. Õpetaja Sanderi jaoks on oluline, et õppematerjalid muudaksid tunnid lõbusamaks ja kaasahaaravamaks, kuid ta leiab, et tehnoloogia kasutamine peaks olema ka lihtne ning mugav nii õpilaste kui ka tema enda jaoks. Õppmaterjalid võiksid sisaldada nii teoreetilise osa tutvustamist kui ka tegevusi, milles õpilased saavad ise oma nutiseadmetega osaleda. Ka rühma- ning paaristöid eeldavad tegevused on tema tundide tavapäraseks osaks. Lisaks tunnis kasutamisele peaks olema võimalik õppematerjale jagada ka õpilastega, kes millegipärast tunnis olla ei saa.

Persoona 2. 7. klassi õpilane

Martin on 7. klassi õpilane, kelle lemmikaineteks on keemia ja füüsika. Talle meeldib lahendada ülesandeid ja vaadata õppevideoid. Sageli tundub talle, et  õpetajad võiksid rohkem kasutada tehnoloogiat õpitulemuste kontrollimiseks ja materjalide jagamiseks. Ühiselt tehtavad ja kiiruse peale lahendatavad viktoriinid ja testid Martinile ei meeldi. Ka ei meeldi talle väga rühmatööd teha: ta tunneb, et iseseisvalt ja üksi teemasse süvenedes saab ta teemast palju paremini aru. Samas soovib ta, et õpetaja oleks kiiresti valmis vastama tema küsimustele, mis tal tekkida võivad. Martinile meeldib väga erinevate skeemide ja mõistekaartide joonistamine. Ta tunneb, et see aitab tal saadud teadmisi paremini meelde jätta.

Persoona 3. Kooli juhtkonna liige

Mari on kooli õppejuhina töötanud vaid paar aastat. Oma töös on ta seadnud kaks kõige olulisemat eesmärki: iga õpilase toetamine ning õpetajate julgustamine uuenduslike õpimeetodite kasutamisel. Mari usub, et tehnoloogia abil on võimalik suurendada õpilaste kaasatust ja motivatsiooni. Ta teab, et interaktiivsed õppematerjalid võimaldaksid individuaalset lähenemist igale õpilasele, õpilased saavad nii õppida oma tempos ja vastavalt oma vajadustele. Mari jaoks on ka oluline, et tema kool paistaks silma kui kool, kus kasutatakse uuenduslikke ja kaasaegseid võimalusi, ta on valmis leidma ressursse, et vajadusel pakkuda õpetajatele ja õpilastele ligipääsu ka tasulistele digitaalsetele õpikeskkondadele. Samas on Mari veendunud, et õpetajaid ei saa digitehnoloogilisi vahendeid ja rakendusi kasutama sundida, pigem võiks õpetajatele näidata, millised võiksid olla nende vahendite kasutamise plussid nii õpetajate kui ka õpilaste jaoks.

Litsents

Digiloovtöö Copyright © by Birgy Lorenz, Tauno Palts, Riin Saadjärv, Maris Valdmets, ja Maia Lust. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut