74 Võimaluste analüüs

Võimaluste analüüsi etapi eesmärgiks on leida parimad tehisintellekti rakendused õppematerjalide loomiseks. Kuivõrd sobivaid rakendusi on tohutult palju ning nende võimalused, hind ja kättesaadavus on pidevas muutumises, ei ole mõttekas siinkohal konkreetsete rakenduste nimekirja välja tuua. Oluline on analüüsida erinevaid võimalusi ja tegureid ning neist lähtudes teha otsus konkreetsete rakenduste kasutamiseks.

Analüüsi puhul võiks muuhulgas lähtuda järgmistest kriteeriumitest: 

• Eesmärk: Mida soovitakse õppematerjali loomisega saavutada? On selleks näiteks konkreetse õpitulemuse saavutamise toetamine? Mingi teema üldisem tutvustamine? Kuidas planeeritakse õppematerjali koondamist üheks tervikuks? Milliseid õpitegevusi (loeng, iseseisev töö, rühmatöö jmt) peaks olema õppematerjali abil võimalik ellu viia?
• Sihtrühm: Kes saavad olema õppematerjali kasutajad? Kuidas võib mõjutada õppematerjali loomise tingimusi kasutajate (õpilaste) vanus, nende teadmised ja võimalik käitumine klassiruumis? Kas materjal on mõeldud ühe konkreetse klassi ja õpetaja jaoks või peaks seda saama kasutada ka järgmiste õpilastega?
• Võimaluste ja olemasolevate rakenduste uurimine: Milliseid tehisintellekti kasutavaid rakendusi on võimalik kasutada? Milliseid funktsioone need pakuvad, kui kasutajasõbralikud need on, kuidas saab sinna sisu lisada? Kas on olemas rakendusi, mis pakuvad erinevat tüüpi sisu (tekst, video, pilt, test jne) lisamisvõimalust või tuleb kasutada erinevaid rakendusi? Kas on olemas rakendusi, mis võimaldavad interaktiivsete elementide lisamist?
• Kohandatavus: Kui lihtne või keeruline on valitud rakenduste puhul viia ellu muudatusi?
• Lihtsus ja kasutusmugavus: Kui lihtne on rakendusi kasutada ja kas neil on kasutajasõbralik liides? Kas sisu saab lihtsalt lisada?
• Jagamisvõimalused: Kui õppematerjal on valmis, siis kui lihtne on seda kasutajatega jagada? Milliseid võimalusi selleks saab kasutada?
• Tugi erinevatele seadmetele: Kas kasutatavad rakendused võimaldavad materjalide kasutamist erinevatest seadmetest?
• Eelarve: Kas on olemas eelarvelised võimalused, et kasutada ka tasulisi rakendusi? Milliseid lisavõimalusi sellisel juhul materjalide loomisel kasutada saaks?

Aja planeerimine

Muude aspektide kõrval on väga oluline planeerida ka erinevate projektitegevuste teostamiseks kuluvat aega, et loovtöö tähtaegselt valmiks. Loovtöö valmimiseks kuluv aeg sõltub erinevatest teguritest, näiteks õppematerjali mahukusest, kasutatud rakenduste keerukusest, meeskonna suurusest ning olemasolevatest ressurssidest, seega on siin esitatud ajakava hinnanguline ning võib tegurite muutudes muutuda. Oluline on, et projekti elluviimisel ei tekiks ootamatusi, kui mingi etapi jaoks aega planeeritud ei ole.

• Projektimeeskonna moodustamine, rollide ja ülesannete jaotamine, ajakava koostamine. Kui teema valitud ja meeskond moodustatud, võiks ülesannete jaotamine ja ajakava koostamine olla suhteliselt kiire protsess (tehtav ühe kohtumisena).
• Tegevuste kavandamine. Kuivõrd see etapp eeldab suhtlust õppematerjali kasutajatega ja nende ootuste kaardistamist, tutvumist teoreetilise materjaliga ning konkreetsete tegevuste sõnastamist, võib etapp kesta mitu nädalat. Tegemist on etapiga, mis võiks võtta umbes neljandiku projektile mõeldud ajast.
• Sisulise materjali loomine. See etapp hõlmab palju tööd erinevate rakenduste otsimisel ja sisu loomisel. Siin on tähtis, et sisendi annaksid ka need, kelle roll on lõppkasutajaga suhtlemine. Selles etapis on oluline jagada meeskonnasisest  tagasisidet iga loodud sisuelemendi kohta, et hoida kokku aega, mis võib kuluda kogu materjali ümbertegemisele juhul, kui vahepeal muudatusettepanekuid ei tehta. Kolmanda etapi jaoks võiks planeerida umbes neljandiku ajast.
• Õppematerjali katsetamine. Kuigi meeskonna poolt on õppematerjal valmis, on tegemist siiski ajamahuka etapiga, sest materjali katsetamine ja tagasiside kogumine sõltub materjali kasutaja ajaressurssidest ning võib kujuneda pikaks protsessiks. Ka võib juhtuda, et osalejate tagasiside tõttu tuleb materjalides teha mahukamaid muudatusi. Seega võiks võimalusel katsetamise etapi jaoks planeerida umbes neljandiku projekti jaoks mõeldud ajas.
• Tulemuste hindamine ja esitlemine. Selles etapis on oluline viia läbi tagasiside küsitlused, teha kokkuvõtted, analüüsida valmis toodet ning seda esitleda. Selle ja esimese etapi peale kokku võiks planeerida neljandiku projekti valmimise jaoks ettenähtud ajast.