30 Teoreetiline alus

Peatükk annab ülevaate

  • miks on lugemine oluline,
  • kuidas on lood raamatute lugemisega maailmas ja Eestis,
  • kuidas saab äratada huvi raamatute lugemise vastu tehnoloogia abil,
  • mis on interaktiivne, multimeedium ja infotöötlus,
  • mis on QR-kood.

Lugemine on väga oluline mitmel põhjusel. See aitab meil areneda ja saada paremaks. Raamatud aitavad meil avardada oma silmaringi ja rikastada meie sisemaailma. Lisaks aitavad raamatud meil õppida uusi sõnu, muutes meie kõne ilusamaks ja oskuslikumaks ning aitavad meil vestluses erudeeritult särada. Lugemine on parim õppimisviis, nagu ütles Elizarova (2018). Varem olid raamatud peamised teabeallikad ja meelelahutus nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuid tänapäeval, infotehnoloogia ajastul, on raamatute populaarsus vähenenud, kuna on ilmunud teisi ressursse nagu veebilehed ja interneti failiserverid. Inimesed eelistavad pigem filme vaadata või videomänge mängida kui head raamatut lugeda. Cabrera (2021) infograafikas esitatud andmete kohaselt külastab vaid 50-53% 6-17-aastastest lastest raamatukogusid.

Võrreldes teiste riikidega erineb statistika oluliselt Eestis. Kultuuriosaluse uuringu kohaselt on eestlased aktiivsed lugejad – 69,7% Eesti elanikest vanuses 15 aastat ja vanemad lugesid raamatuid aastal 2020. Sama aasta jooksul luges raamatuid 61,2% meestest ja 77% naistest (“Eesti naised loevad rohkem raamatuid kui mehed”, 2021). Vastavalt uuringule “Eesti lapsed loevad hea meelega, kuid vanusega kaob lugemishuvi” (2020) oli suurim huvi lugemise vastu kaheksa-aastaste laste seas. Selles vanuserühmas ütles 44% lastest, et nad loevad iga päev. On ilmne, et esimese ja teise klassi lastel on lihtsam arendada lugemishuvi ja leida sobivamat kirjandust. Kahjuks näitavad uuringud, et laste huvi lugemise vastu väheneb vananedes. 12-aastaste vastajate hulgas loeb igapäevaselt vaid viiendik (Sommer jt, 2020). Lugemishuvi vähenemine pole ainus probleem, nagu selgus, kannatab ka raamatukogude külastamine. EMORI uuringu “Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring” (2018) tulemusel selgus, et 15% 15-aastastest ja vanematest elanikest käib raamatukogus peaaegu iga kuu, kuid üle 53% vastanutest ei külasta raamatukogu üldse aasta jooksul (EMOR, 2018).

Selleks, et äratada lastes huvi raamatute lugemise vastu, saab kasutada erinevaid tehnilisi lahendusi. E-lugerid ja nutiseadmed võimaldavad lastel lugeda e-raamatuid või kuulata heliraamatuid. Lugemisrakendused ja -mängud pakuvad interaktiivseid lugemiskogemusi, samal ajal kui e-raamatukogud võimaldavad lastel avastada mitmesuguseid raamatuid oma nutiseadmetes. Lisaks võib korraldada eriüritusi ja lugemisvõistlusi, mis innustavad lapsi lugema, ning kasutada multimeediasisu raamatutest, mis teeb lugemise põnevaks ja meeldejäävaks.

Infotöötlus, multimeedium ja interaktiivsus on suurepärased vahendid, mida saab kasutada huvi äratamiseks raamatute lugemise vastu. Siin on mõned viisid, kuidas neid vahendeid saab rakendada:

  1. E-raamatud: Kasutades multimeediumi võimalusi, saab e-raamatuid rikastada visuaalsete elementide, helide ja interaktiivsete funktsioonidega. Näiteks võib lisada raamatule illustreerivaid pilte, animatsioone või isegi heliefekte. Sellised interaktiivsed e-raamatud muudavad lugemise kogemuse mitmekesisemaks ja põnevamaks.
  2. Heliraamatud: Lisaks tekstipõhistele raamatutele võib pakkuda ka heliraamatuid, kus lugu või tekst on helisalvestusena esitatud. Heliraamatutes kasutatakse sageli erinevaid hääli, heliefekte ja muusikat, mis aitavad lugudele elavamalt kaasa elada. Heliraamatud sobivad eriti hästi lastele, kes eelistavad kuulamist lugemisele.
  3. Interaktiivsed lugemisrakendused: Nutiseadmetel saab kasutada erinevaid lugemisrakendusi, mis pakuvad interaktiivseid lugemiskogemusi. Need rakendused võivad sisaldada lugemismänge, interaktiivseid küsimusi ja ülesandeid, mille kaudu lapsed saavad lugemise ajal osaleda ja kaasa mõelda. Sellised rakendused teevad lugemise lõbusaks ja kaasahaaravaks.
  4. Virtuaalsed raamatukogud ja lugemisplatvormid: Internetis on saadaval mitmeid virtuaalseid raamatukogusid ja lugemisplatvorme, kus lapsed saavad avastada laia valikut raamatuid erinevates žanrites ja vanusegruppides. Need platvormid võimaldavad lastel valida endale huvipakkuvaid raamatuid ning lugeda neid otse oma nutiseadmetes. Lisaks pakuvad need sageli ka lugejatele interaktiivseid võimalusi, näiteks kommentaaride jätmine või arutelufoorumitesse osalemine.
  5. Virtuaalreaalsus (VR) ja liitreaalsus (AR): Tehnoloogia võimaldab kaasata virtuaalreaalsuse ja liitreaalsuse elemente raamatute lugemisse. Näiteks saab luua virtuaalseid maailmu, kus lapsed saavad raamatu sündmustele kaasa elada, või kasutada AR-rakendusi, mis lisavad raamatu lehekülgedele interaktiivseid elemente. Sellised tehnoloogilised lisad muudavad lugemise veelgi põnevamaks ja haaravamaks.

Kokkuvõttes on infotöötluse multimeediumi ja interaktiivsuse abil võimalik luua lugemiskogemusi, mis on visuaalselt atraktiivsed, helirikkad ja interaktiivsed. Sellised lähenemised aitavad äratada huvi raamatute lugemise vastu, eriti nooremate lugejate seas, ning muudavad lugemise meeldivaks ja kaasahaaravaks tegevuseks. Oluline on leida tasakaal traditsioonilise raamatute lugemise ja tehnoloogia kasutamise vahel ning julgustada lapsi avastama ja nautima kirjutatud sõna maagiat.

Definitsioon: infotöötlus

Infotöötlus on protsess, mille käigus toimub teabe vastuvõtmine, töötlemine, salvestamine ja edastamine. See hõlmab erinevaid tegevusi, nagu teabe kogumine, analüüsimine, organiseerimine, tõlgendamine ja esitamine, et luua mõistetav ja kasulik teave. Infotöötlus hõlmab sageli arvutite, tarkvara ja muude tehnoloogiate kasutamist teabe töötlemisel, kuid see võib toimuda ka inimeste poolt käsitsi. Infotöötlus on oluline osa igapäevaelust, sealhulgas õppimisest, teadustööst, äritegevusest ja igasugustest tegevustest, mis hõlmavad teabe hankimist, analüüsimist ja kasutamist.

Definitsioon: interaktiivne

Interaktiivne (ingl. k interactive) vastastikusel mõjul või suhtlusel põhinev. Interaktiivne režiim – infotöötluses ja multimeedias rakendatav tööviis, mille korral kasutaja juhib programmi selle rakenduse käigus vastavalt tagasiside kaudu laekunud andmetele.

Definitsioon: multimeedium

Multimeedium (ingl. k multimedia) on tehnoloogiline kontseptsioon, mis hõlmab erinevate meediumivormide, nagu tekst, heli, pilt, animatsioon ja video, kombinatsiooni ühe tervikliku esitluse loomisel. See võimaldab kasutajal saada mitmekülgseid ja mitmemõõtmelisi kogemusi, kus erinevad meediumid on omavahel seotud ja suhtlevad. Multimeediat kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas hariduses, meelelahutuses, reklaamis ja kommunikatsioonis, et pakkuda rikkalikumat ja interaktiivsemat kogemust.

QR-kood on nagu võluvõti, mis avab raamatu uksed enne lugemist. Kujuta ette, et sul on raamat käes ja märkad sellel väikest QR-koodi. Kui sa skaneerid selle oma nutitelefoniga, avaneb sulle eeltutvustus raamatu sisust. Sa näed pilte ja videoid, mis annavad sulle aimu, mis raamatuga seotud on. Võid näha lühikesi klippe tegelastest ja põnevatest sündmustest, mis sind raamatu lehtedel ootavad. See teeb sulle selgeks, kas raamat pakub sulle huvi ja kas soovid seda lugeda. QR-koodi abil saad teha väikese avastusretke raamatu maailma, enne kui otsustad, kas soovid sellesse süveneda. See aitab sul leida raamatuid, mis sind tõeliselt paeluvad ja seiklusi, mis sind lummustavad. Nii et otsi raamatutelt QR-koode ja sukeldu eeltutvustuse kaudu raamatumaagiasse!

Definitsioon: QR-kood

QR-kood (Quick Response Code) on kaheulatuseline maatrikskood, mis koosneb mustadest ruutudest valgel taustal. QR-koodi saab lugeda ja dekodeerida spetsiaalse QR-koodi lugeja või nutitelefoni rakenduse abil, mis kasutab telefoni kaamerat koodi skaneerimiseks. QR-koodid sisaldavad teavet, näiteks veebiaadresse, teksti, kontaktandmeid, tooteinfot või muud tüüpi andmeid. Neid kasutatakse sageli reklaamides, trükistel, toodetel ja mujal, et pakkuda kasutajatele kiiret juurdepääsu täiendavale teabele või tegevustele, näiteks veebilehtedele suunamist, kampaaniate osalemist või allalaadimislingi saamist. QR-koodid on populaarsed tänu oma lihtsusele, kiirusele ja laiale rakendusvõimalustele.

Kasutatud allikad:

  1. Elizarova. (2018). СПбГБУ «Городской информационно-методический центр «Семья». https://www.homekid.ru/content/docs/izdaniya/serealnui_sbornik/vse-vupyski/v13/35-38.pdf
  2. Cabrera, I. (2021, December 21). World Reading Habits in 2021 [Infographic]. GlobalEnglishEditing.https://geediting.com/wp-content/uploads/2021/12/World-reading-habits-2021.png
  3. Eesti naised loevad rohkem raamatuid kui mehed. (2021, August 10). Uudised. https://raamatud.postimees.ee/7312101/eesti-naised-loevad-rohkem-raamatuid-kui-mehed
  4. EMOR (turu- ja arvamusuuringute firma). (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring : uuringu lõpparuanne. EAS. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_ja_raamatukogude_kulastajate_ja_mittekulastajate_uuringu_lopparuanne_0.pdf
  5. Sommer, S., Steinbach, K., Volman, K., & Rüütel, M. (2020, May 25). Uuring: Eesti lapsed loevad meelsasti, kuid vanusega lugemishuvi raugeb. ERR. https://novaator.err.ee/1094049/uuring-eesti-lapsed-loevad-meelsasti-kuid-vanusega-lugemishuvi-raugeb

Litsents

Digiloovtöö Copyright © by Birgy Lorenz, Tauno Palts, Riin Saadjärv, Maris Valdmets, ja Maia Lust. All Rights Reserved.

Jaga seda raamatut