32 Nõuete analüüs: PERSOONAD
Peatükk annab ülevaate
- mis on persoona,
- mida arvestada persoonade koostamisel,
- mis on stsenaarium,
- toob näiteid digiloovtöö projektis “Elav raamatukogu” kasutatud persoonadest ja stsenaariumist.
Kuna digiloovtöö on sisuliselt mingi elulähedase lahenduse või toote arendus õpilaste rühma poolt, siis on soovituslik, et alguses, kui digiloovtöö teema on valitud, mõtleksid õpilased sellele, keda nende lahendus aitab ning kellele see vajalik on ehk siis määratlevad enda digiloovtöö sihtrühma. Kui sihtrühm on teada, siis koostatakse selle alusel persoona. Selleks, et persoona paistaks elulähedasem, võivad õpilased viia läbi intervjuusid sihtrühma esindajatega.
Definitsioon: Persoona
Persoona on kasutajagruppi esindav personaliseeritud isik (mitte päris isik), kes on loodud oma kasutajagrupi kõige tüüpilisema näitena. Persoonal on üldjuhul nimi, vanus, amet, asukoht ja lisatakse pilt ning iseloomustav lause, pannakse kirja tema motivatsioon, ootused ja lootused, mured ja hirmud ning muidugi ka tegevused.
Etapp 1 (A) – Nõuete analüüs
Analüüsime olukorda: mida soovivad erinevad osapooled raamatu tutvustuses näha, millised on käepärased meeskonnal võimalused neile lahendust luua. Sõnastame arendusidee.
Sihtrühma valik ja persoona
Kui me mõtleme kooliraamatukogu peale, siis tekib meil ettekujutus nendest inimestest keda seal võib kohata, näiteks
- raamatukoguhoidja;
- õpilased erinevas vanuses;
- kirjanduse õpetajad;
Võtame näiteks raamatukoguhoidja. Vastake olles kooliraamatukoguhoidja rollis järgmisetele küsimustele:
- Milliseid kooliraamatukogu uuendamise võimalusi ta näeb?
- Mis on tema ootused kooliraamatukogule?
- Mis on tema mured ja hirmud seoses raamatukoguga?
- jne
Persoonade koostamisel aitavad välja stereotüübid, näiteks:
Kuidas te kujutate endale ette keskmist kooli raamatukoguhoidja välimust?
- Keskealine naisterahvas,
- haritud,
- nõrga nägemisega – kannab prille,
- oskab raamatuid soovitada ja tutvustada.
Nii liigute mööda kõiki persoona jaoks vajalikke kriteeriume. Kui näete, et õpilastel on keeruline osadele küsimustele vastus leida, siis laske neil kirja panna puuduolev info ja suunake nad kooliraamatukoguhoidjaga intervjuud läbi viima.
Allolevast esitlusest leiad näited kolmest huvilisest “Elava raamatukogu” projektis: kirjanduseõpetaja, raamatukoguhoidja ja õpilane. Selleks, et teada saada, mida nad tegelikult soovivad, on vaja läbi viia uuring. Uuringus tuleb küsida küsimusi huviliste harjumuste ja soovide kohta.
Näited küsimustest:
- Taustaandmed.
- Milline on teie tehnoloogia alased oskused nt ise asju seadistada?
- Millistest interaktiivsetest formaatidest olete varem kuulnud?
- Mida teie jaoks tähendab “Elav raamatukogu”?
- Mida võiks sisaldada raamatut tutvustav interaktiivne plakat?
Selleks, et meeskond saaks hästi koostööd teha, peame digiloovtöö käigus pidevalt toetuma varasematele sammudele ja meeles pidama, et toode või teenus tuleb luua just selleks, et kasutajatel oleks seda mugav kasutada. Selleks kasutame näidiskasutajaid, kes aitavad meil paremini mõista, milliseid asju kasutajad meie toote või teenuse juures teevad. Me kirjeldame nende tegevusi stsenaariumides.
Definitsioon: Stsenaarium
Persoonapõhised stsenaariumid on nagu jutustused või lood, mis kirjeldavad, kuidas üks või mitu kasutajat teenust kasutavad, et saavutada oma eesmärki. Stsenaariumid aitavad meil kujutada ette, kuidas keskkond kasutaja jaoks välja näeb ja kuidas nad seda kasutavad. Stsenaariumid keskenduvad eelkõige kasutajale – sellele, kuidas nad mõtlevad, tunnevad ja käituvad, mitte niivõrd tehnilistele võimalustele või ärieesmärkidele. Stsenaariumites ei kirjeldata ka kasutajaliidese üksikasju ega kujundust.
Põhjalikumalt persoonade ja stsenaariumide kohta on kirjutatud “Kasutajakeskse disaini ja prototüüpimise” gümnaasiumi valikkursuse õpiku peatükis “Persoonad ja stsenaariumid”.