15 Analüüs: Energia säästmine*
Peatükk annab ülevaate
- kuidas analüüsida oma harjumusi ja säästa energiat.
Selleks, et saada ülevaade, kuidas mõjutavad pere liikmete harjumused energia säästmist ja kulutamist, on vaja teha pere tegevustest nädalane analüüs. Analüüs annab teada, kus on võimalik tegevuste muutmisega saavutada kokkuhoid. Kui analüüs on tehtud, siis selle alusel tuleb teha perele ettepanekud muutusteks.
NB! Kui hakkad tegema ülevaadet oma kodust, siis on sul vaja vanemate abi, et välja selgitada kulud vee- ja elektriarvetelt. Saate ka perega koos uurida: Eleringi veebist ja elektriteenuse ning veeteenuse pakkuja juures teie pere kulusid. Uurige, miks ühel ajal on kulud suuremad kui teisel?
NÄIDE: Perekond NUTI ei ole kunagi energia säästmisele mõelnud. Nende elektri ja vee tarbimine tähendab seda, et nad ei ole seadistanud
a. õhksoojuspumpa töötama siis, kui inimesed on kodus, vaid kogu aeg ühtemoodi. Seega nad ei ole arvestanud ka sellega, et nii päeval kui ka öösel, kui inimesed magavad, ei vaja pump sellist koormust;
b. veeboilerit soojenema öösiti või sellel ajal, kui on soodsam või kui seda on üldse vaja. Kuna ei ole seadistatud, siis boiler hakkab vett soojendama iga kord, kui keegi kraanist vett laseb;
c. seda, et välisvalgustus ei töötaks kogu aeg;
d. tavalisi seadmeid nii, et need ei võtaks passiivselt voolu (laadijad, grillid, ahjud, kohvimasin, veesoojendi, arvutid, TV jne). Kõik seadmed on kohe hüppevalmis, et elanikke teenindada, see aga tähendab hulka lisakulu passiivsest elektritarbimisest (Stand-by);
e. Õde hoiab tõukeratast kogu aeg laadimisjaamas sees, nagu ka isa, kes hoiab tööriistu ja akusid voolu all;
f. Sauna elektriline põrandasoojendus on sees kogu aeg.
Mõtle, mida saaks perekond NUTI teha, et säästa 25% elektrist/veest?
Selleks, et analüüsida perekond NUTI tegevust, tuleb mõista, milline on nende päevakava. Kui perekond ei ole kodus, siis on võimalik seadistada osad seadmed mitte töötama või töötama passiivselt. Samamoodi ei vaja aktiivset kasutust seadmed öösel, sest inimene magab paremini kui näiteks tuba on jahedam. Samamoodi ei ole vaja, et kogu aeg oleksid kõik toad valgustatud ja õuevalgustus põleks päeval ja öösel, kui külalisi ei ole oodata.
Järgmisena on vaja loetleda üles seadmed ja pakkuda välja, millal need peaksid töötama aktiivselt, millal passiivselt ja millal võiksid olla üldse välja lülitatud.
Võime järeldada, et muutes seadmete tegevusi automaatselt aktiivsest passiivsesse olekusse või välja lülitatuks, säästab perekond NUTI 25% oma energiakuludest ilma, et nad peaksid midagi oma käitumises muutma.
Mõtle:
- Milliseid soovitusi teeksid perekonnale, et saavutada veel kõrgem säästmise tase?
- Kas perel on võimalik paigaldada näiteks päikesepaneelid? Kui läheb elekter ära, mis siis saab? Kas paneelid jäävad tööle (on aku, offgrid)?
- Kas antud soovitused nõuavad ka perekonna käitumise muutmist? Kui jah, siis kuidas?
- Kas see muutus võib olla ebaotstarbekas, nt muudab elu ebamugavaks? Kui jah, siis too välja põhjused, miks peaks või ei peaks teatud käitumise muutuseid ellu kutsuma.