16 Kesklahendused**
Peatükk annab ülevaate
- juhtmevabadest ühendustest,
- erinevatest kesklahendustest,
- kuidas saavutada tootjast sõltumatus,
- mis on home KIT/sildamine.
Juhtmevabad ühendused
Nutikodusüsteemide puhul on info edastamiseks kaks peamist võimalust – juhtmega ja juhtmeta. Juhtmeta ühenduste jaoks on turul hetkel mitu eri standardit. Peale kõigile tuttava WiFi on näiteks olemas standardid, nagu ZigBee, Z-Wave, LoRa, Bluetooth Low Energy (või Mesh) ning veel teisi vähemtuntuid.
Nutikodu planeerides peaks järgi uurima, mis on iga lähenemise head ja vead:
- Kas WiFi töötaks piisavalt hästi läbi seinte?
- Kui tihti patareisid vahetama peaks?
- Kas Eestis või Euroopas müüakse head valikut antud standardiga ühilduvaid seadmeid?
Praktikas kipub olema nii, et lisaks tavapärasele WiFile ja selle küljes olevate seadmetele, võetakse kõrvale veel üks seade, mis on akusõbralikum ja paremate leviomadustega.
Näide: sildamisseadmed (seadmed, mis võimaldavad kasutada erinevate tootjate seadmeid samas äpis)
Seadmed, mis ühendavad näiteks ZigBee või Z-Wave sinu tavapärasesse koduvõrku ja/või internetti nimetatakse “hub”-ideks või “bridge”-ideks. Taolist silda ostes tuleb tähelepanelikult uurida, missuguseid sensoreid või muid seadmeid see toetab – ei ole harv juhus, kus ühe tootja Bluetooth Low Energy “hub” teise tootja seadmeid ei tunnista.
Kuid ei tohi unustada, et juhtmevabaduse miinuseks on see, et ei saa korraga kiiret, akusäästliku, hea levialaga ja universaalset lahendust (kaugele ulatuva või häirekindla juhtmevaba ühenduse jaoks tuleb palju energiat kulutada või üle selle edastada väga vähe andmeid). Seega valvekaamera võiks ilmselt enda 4K pilti edastada üle võrgukaabli.
Kesklahendused
Kesklahenduse all peame silmas Apple HomeKit, Google Assistant, Amazon Alexa laadseid lahendusi, kuhu saab erinevad seadmed ühtsesse süsteemi kokku koguda. Murekohaks on see, et erinevate tootjate vidinad töötavad, kas ainult iseendaga või mõnega neist, aga vähesed kõikidega.
Kui seade ei ole kesklahenduses, siis kulub tema haldamise peale enam aega. Säästmine (aja) muutub pea olematuks, kui kõik seadmed on erinevates lahendustes. Seega targa maja/korteri omanikul tuleb teha otsus – millise suure pakkuja lahendust ta kasutama hakkab. Seda, et eri seadmed omavahel ei ühildu või tuleb valida üks, milles kõik töötab nimetatakse tootjalukustuseks.
Apple Home Kit on lahendus, millega saate hallata oma tarku vidinaid ühest kesksest äpist. Kui teil on telefon, mis on Apple, siis tuleks leida just temaga ühilduvaid võimalusi.
Võrdlus Alexa vs Google lahendus.
Alexa lahendus:
Tootjast sõltumatuse saavutamine
Tavaliselt on iga tootja fookuseks just iseenda ökosüsteemi arendamine ja ühilduvus, tihti jääb sedasi ühilduvus muude süsteemidega unarusse. Isegi kui seadmed muidu kasutavad suhtluseks sama protokolli (nt Bluetooth Low Energy, ZigBee või WiFi), vajavad taolised süsteemid tihti kõik enda äppi ning ei paku võimalust üldpildi loomiseks. Miks peaks näiteks koduse termomeetri ostma samalt tootjalt kui koduse küttesüsteemi? Ometi hetkel kipub nii olema.
Näide 1
Lahendusi selle vältimiseks on tegelikult mitu: üks on sihtidagi spetsiaalselt just Apple HomeKit, Google Assistant või mingi teise kesklahenduse tuge iga viimse kui nutikoduseadme puhul. Samas on suhteliselt palju selliseid seadmeid, mis läbi ametliku HomeKit või Google Assistant toe päris kõike funktsionaalsust ei paku või töötavad “läbi pilve”, tehes iga liigutuse aeglaseks ja internetist sõltuvaks.
Näide 2
Teine lahendus on võtta kasutusele spetsiaalne tarkvara, mis selliseid “müüre” lõhuks ja “vallikraave” sildaks. Osad taolistest tarkvaradest kasutavad ametlikke tootjate antud viise neid seadmeid kontrollida, teine osa on sellised, mis kasutavad mitteametlikke viise, sest tootja ise on, kas laisk või töötab agressiivselt ökosüsteemist väljumise vastu. Mitteametlikud viisid ei ole kuidagi reaalsuses keelatud, kuigi vahel võib taoline mulje jääda. Ning kahjuks on seda viimast kategooriat veel turul suhteliselt palju.
HomeKit / HomeBridge
Üks sellistest on näiteks HomeBridge. Tegu on vaba tarkvaraga, mis suudab vastavate pistikprogrammidega liita omavahel koduse HomeKit ökosüsteemi teiste tootjate omaga. Leidub ka lahendusi Androidi ja Google Assistanti jaoks, nt Home Assistant. Üldjoontes näeb asi täpselt samasugune välja ning üks ei välista kuidagi teist – kui kodumajapidamises on nii Androidi kui ka iOSiga nutiseadmeid.
Kui selline “sildamine” (bridging) teha omakorda näiteks ZigBee ühenduste jaoks mõeldud “sillaga”, on võimalik ühendada omavahel veel suurem hulk eri tootja süsteeme ja seadmeid. Tuues need kõik päriselt nt HomeKit’i keskselt kättesaadavaks. Vaja ei ole (paigaldada) või avada nt Xiaomi rakendust ventilaatori juhtimiseks.
Lõpptulemuseks on see, et sinu Apple iPhone suudab läbi HomeKit’i suhelda nt Philips’i lampidega ja Xiaomi ventilaatoritega ning paljude teiste tootjate seadmetega. Seda ilma tootja enda rakendusteta, analüütikata või isegi pärast seda kui tootja sulgeb enda pilveteenuse.
Samas ei saa mainimata jätta, et taoliste sildade miinuseks on see, et süsteemi ülespanek võtab kindlasti rohkem aega ja vaeva. Samas kõiki tootjalukkude miinuseid arvestades võib vabadus olla seda väärt.