10 Teoreetiline alus
Peatükk annab ülevaate
- mida tähendab Tark maja või nutikas kodu,
- milliseid lahendusi ja valikuid tuleb teha nutikodu luues,
- kuidas saab jagada erinevaid vajadusi gruppideks nagu põhi-, mugavus- ja turvalisusvajadus.
Definitsioon: Tark maja või Nutikodu
Tark maja või nutikodu on hoone, milles kasutatakse seadmete juhtimiseks automaatikat või nutiseadet.
Paljud lahendused, mida kodudesse pakutakse, muudavad meie elu ja elamise mugavamaks, nt saame avada nutitelefoniga ukse ja juhtida väravat; vaadata kui palju on elektrit kulunud või päikesepaneel elektrit tootnud; jälgida kaamerast, kes on paki toonud jne. Erinevad tootjate poolt pakutavad lahendused vajavad enamasti kas kaabellahendust või turvalist WiFit selleks, et nad töötaks. Osad tootjad pakuvad ka lisavõimalusi erinevate pilveteenuste näol.
Definitsioon: Pilveteenus
Pilveteenus on programm või e-teenus, milles säilitatakse infot internetis. Pilveteenused asuvad enamasti veebilehel või serveris. Server on arvuti, mis ei asu sinu kodus, aga on sulle kasutatav üle interneti.
Kuidas teha õigeid valikuid ja leida kompromiss mugavuse ja turvalisuse vahel? Antud loovtöö keskendub sellele, et õppija mõistaks, milliseid võimalusi pakutakse juba tänasel päeval ja kuidas jääda uusi vidinaid üles seades privaatseks. Samamoodi antakse arusaam, et kõige aluseks on koduvõrgu turvalisus (WiFi, ruuterid, swichid ja nende omavaheline turvaline ühendamine). Kõige olulisem on saada maja enda kontrolli alla.
NÄIDE: Tark maja sisaldab endast hulgaliselt võimalusi nagu:
- valgustuslahendused (sise- ja välisvalgustid) – valgustid mõistavad, kas toas on elanikke. Kui oled eemal, saad valgustuse sisse või välja lülitada oma nutiseadmest. Lahendused on juhtmevabad, hääljuhitavad.
- turvasüsteem – uksed, väravad avanevad turvaliselt, akendel ja ustel on avamis- ja purunemisandurid, majas on kaamerad.
- ventilatsioon – automaatne ventilatsioonilahenduse juhtimine võimaldab seadistada sissetulevat ja väljuvat õhu kogust vastavalt CO2 kogusele ruumis. Tea ka seda, et ventilatsioon on soojustagastuse võimalusega (loe sellest lisamaterjalide hulgast).
- multimeedia lahendused – kodukino ja helisüsteemide lahendused.
- aknakatted – automaatne markiiside ja aknakardinate juhtimine aitab seadistada igale ruumile optimaalse valguse ja varju.
- bassein/saun – võimalus seadistada küte vastavalt soovitud temperatuurile.
- fonosüsteem – kõnesidesüsteem maja sees.
- küte ja jahutus – juhib automaatselt seadistatud programmi, vastavalt elektrihinna graafikutele ja inimeste kohal viibimisele; päikesepaneelide lahendus toodab elektrit. Sisekliima on stabiilne ja juhindub inimeste liikumisest majas, et maja oleks energiasäästlik.
Alati on küsimus, kas arendada oma maja/korteri lahendust sammhaaval või keskselt. Üksikute seadmete soetamine ja seadistamine tundub odavam, sest väljaminekud on ühekordsed ja väikesed. Samas ei teki sellest alati ühtset ökosüsteemi. Tihti juhtub, et valitud lahendus ei ole avatud infovahetuseks teiste lahendustega (töötab ainult tema enda keskkonnas) ja uute seadmete lisamine võib olla keeruline kui mitte võimatu. Seega, kui vaatame kui palju kulub aega seadmete töösse panekuks, hooldamiseks ja uurimiseks, siis ajaliselt selgub, et kasulikum on pigem rahaliselt, kui ajaliselt, võtta kompleksne kesklahendus, mis seob kõik soovitud targa kodu elemendid ühtsesse ökosüsteemi. Täna pakuvad selliseid lahendusi Apple Home, Alexa smart Home, Google Home jt.
MÕTLE ASJAD LÄBI!
Selleks, et teha parimaid otsuseid, tuleb mõista enda ja oma pere iga liikme nii vajadusi kui ka võimalusi. Õppijana huvitavad sind ühed asjad, lapsevanemana teised, aga vanavanemaid hoopis kolmandad. Ka külalisena viibides targas kodus on tekkimas omad vajadused, mida ootad, et tark maja võiks teenindada.
Lahendused, mida saame luua, jagunevad kaheks – põhi, turvalisuse- ja mugavusvajaduse täitmiseks.
Näide: põhivajadused
Põhivajadused on need, mis aitavad hoida kokku aega, automatiseerida tegevusi ja tõsta elukvaliteeti. Näiteks, kui elektri hind on kallis, siis saame reguleerida küttesüsteemi töötama odavamal perioodil. Samuti ei vaja maja või korter kütmist kui me oleme reisil ja ruumides, milles alaliselt ei viibita. Kulud kasvavad kui ventileeriksime õhku või soojendaksime vett üle, kuid kui ventileerime liiga vähe või vesi on kraanis kogu aeg külm, siis tekivad teised probleemid (hakkab kasvama hallitus või vesi muutub joomiseks mittekõlbulikuks). Iga pereliige tahab, et tema toas oleks just vastavalt talle temperatuur.
Näide: mugavusvajadused
Mugavusvajadused muudavad elu mugavamaks, nt kui teil on distantsilt juhitav tark postkast või ukse avamise süsteem, siis ei pea ootama kullerit kodus, vaid ta saab paki tuua ära ka siis, kui olete koolis või tööl. Mugavust lisab ka õhtul pimedas välisvalgustus või koridoris süttivad lambid, kui te seda läbite. Samuti saab mugavalt juhtida näiteks kodukino lahenduse heli, aknakatteid avama/sulgema või luua kasvuhoones taimedele või kaladele akvaariumis neile sobilik kliima.
Näide: vajadus turvalisuseks
Turvalisust puudutavad lahendused aitavad hoida meie varal silma peal ja takistada selle ära võtmist või hävitamist ning tuvastada kui on juhtunud õnnetus. Siia alla käivad nii valvekaamerad kui akna-ukse turva-, suitsu, tulekahju ja gaasiandurid, mis võiksid saata infot ka nutiseadmele/turvafirmasse, et nendest oleks tarbijal suurem kasu.