40 Nõuete analüüs: PERSOONAD
Peatükk annab ülevaate
- mis on persoona,
- mida arvestada persoonade koostamisel,
- mis on stsenaarium,
- toob näiteid digiloovtöö projektis “Koolimaja VR-tuur “Digisõbralik kool”” kasutatud persoonadest ja stsenaariumist.
Digiloovtöö on sisuliselt mingi elulähedase lahenduse või toote arendus õpilaste rühma poolt. Alguses, kui teema on valitud ja rollid õpilaste vahel jaotatud, siis võiksid õpilased mõelda sellele, kelle jaoks nende lahendus on vajalik. Selle tulemusel saab määrtleda sihtrühma. Kui see sihtrühm on teada, siis koostatakse selle alusel persoona. Selleks, et persoona paistaks elulähedasem, võivad õpilased viia läbi intervjuusid sihtrühma esindajatega.
Definitsioon: Persoona
Persoona on kasutajagruppi esindav personaliseeritud isik (mitte päris isik), kes on loodud oma kasutajagrupi kõige tüüpilisema näitena. Persoonal on üldjuhul nimi, vanus, amet, asukoht ja lisatakse pilt ning iseloomustav lause, pannakse kirja tema motivatsioon, ootused ja lootused, mured ja hirmud ning muidugi ka tegevused.
Etapp 1 (A) – Nõuete analüüs
Analüüsime olukorda: mida soovivad erinevad osapooled koolimaja VR-tuuris näha, millised on käepärased meeskonnal võimalused neile lahendust luua. Sõnastame arendusidee.
Sihtrühma valik ja persoona
Kui me mõtleme kooli VR-tuuri peale, siis tekib meil ettekujutus nendest inimestest, keda see võiks huvitada, näiteks:
- kooli teises riigis asuv koostööpartner;
- lapsevanemad;
- uued õpilased, kes sooviksid kooliga tutvuda;
Võtame näiteks lapsevanema. Vastake olles lapsevanema rollis järgmisetele küsimustele:
- Milliseid koolimaja ruume ta vajalikuks peab ja miks?
- Mis on tema ootused kooli virtuaaltuurile?
- Mis on tema mured ja hirmud seoses koolimaja virtuaaltuuriga?
- jne
Persoonade koostamisel aitavad välja stereotüübid, näiteks:
Kuidas te kujutate endale ette keskmisekooli lapsevanema välimust?
- keskealine naisterahvas,
- haritud,
- natuke väsinud, elab kiires tempos,
- oskab virtuaaltuuri sisus orienteeruda.
Nii liigute mööda kõiki persoona jaoks vajalikke kriteeriume. Kui näete, et õpilastel on keeruline osadele küsimustele vastus leida, siis laske neil kirja panna puuduolev info ja suunake nad kooliraamatukoguhoidjaga intervjuud läbi viima.
Allolevast esitlusest leiad näited neljast “Koolimaja VR-tuur “Digisõbralik kool”” projekti huvilisest: koolidirektor, kooli välispartner, ametnik ja lapsevanem. Selleks, et teada saada, mida nad tegelikult soovivad, on vaja läbi viia uuring. Uuringus tuleb küsida küsimusi huviliste harjumuste ja soovide kohta.
Näited küsimustest:
- Taustaandmed?
- Milliseid VR -formaate olete varem näinud?
- Milliseid elemente võiks VR-tuurile lisada?
- Millist sõnumit peaks VR-tuur edastama vaatajale?
Selleks, et meeskond saaks hästi koostööd teha, peame digiloovtöö käigus pidevalt toetuma varasematele sammudele ja meeles pidama, et toode või teenus tuleb luua just selleks, et kasutajatel oleks hea seda kasutada. Selleks kasutame näidiskasutajaid, kes aitavad meil paremini mõista, milliseid asju kasutajad meie toote või teenuse juures teevad. Me kirjeldame nende tegevusi stsenaariumides.
Definitsioon: Stsenaarium
Persoonapõhised stsenaariumid on nagu jutustused või lood, mis kirjeldavad, kuidas üks või mitu kasutajat teenust kasutavad, et saavutada oma eesmärki. Stsenaariumid aitavad meil kujutada ette, kuidas keskkond kasutaja jaoks välja näeb ja kuidas nad seda kasutavad. Stsenaariumid keskenduvad eelkõige kasutajale – sellele, kuidas nad mõtlevad, tunnevad ja käituvad, mitte niivõrd tehnilistele võimalustele või ärieesmärkidele. Stsenaariumites ei kirjeldata ka kasutajaliidese üksikasju ega kujundust.
Põhjalikumalt persoonade ja stsenaariumide kohta on kirjutatud “Kasutajakeskse disaini ja prototüüpimise” gümnaasiumi valikkursuse õpiku peatükis “Persoonad ja stsenaariumid”