90 Tööga alustamine

Peatükk annab ülevaate

  • kuidas paigaldada operatsioonsüsteem mälukaardile,
  • kuidas kontrollida, kas õige tarkvara on mälukaardile installeerunud.

Paigaldame operatsioonsüsteemi

SD-kaardile, mis on tinglikult meie arvuti kõvaketas, tuleb paigaldada operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning see juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Seda on vaja, et saaksime oma uues arvutis huvitavaid projekte teha. Selleks on vaja tarkvara.

  1. Alustame Raspberry PI OS installeerimisega kasutades Raspberry PI Imagerit. Selleks on meil vaja tavalist arvutit, millel on olemas microSD kaardipesa.
  2. Kui teie arvutis on MS Windows, siis valige „Download for Windows“. Teie arvutisse laetakse imager_1.7.3.exe.
  3. Käivitage fail! NB! Sarnaselt saab toimida ka Linuxi ja machos arvutite puhul.
  4. Kui töö on lõpetatud vajutage “Finish”.

5. Nüüd sisestage arvuti kaardipesasse microSD kaart ning valige kõige ülemine valik, siis saate kohe kõik uuendused kaasa.

Peale programmi töö lõpetamist võtke microSD kaart arvuti kaardipesast välja ja sisestage Raspberry Pi kaardipesasse. Seejärel võib Raspberry Pi sisse lülitada. Raspberry Pi arvutil ei ole eraldi sisselülitamisnuppu. Kui te ühendate toitejuhtme, siis Raspberry Pi lülitub kohe sisse.

Kui kõik läks hästi, siis peaks teie ekraanile ilmuma RB Pi avaleht. RB Pi-s kasutatav operatsioonisüsteem on Linux.

Juhend video kujul inglise keeles:

Mõtlemise ja nuputusülesanded

Tarkvara kontroll

Kuigi eeldatavasti said kaardile paigalduse käigus vajalikud uuendused paigaldatud, siis enne Raspberry PI programmeerimise alustamist on mõistlik kontrollida, et meil on tarkvara värskendatud. Selleks on meil vaja internetiühendust kas siis WiFi või kaabli kaudu. Kaabelühenduse jaoks ei ole tõenäoliselt mingeid seadistusi vaja teha, WiFi võib vajada mõningast seadistust võrgunime ja parooli sisestamisega.

Keskkonna uuendamiseks on meil vajalik kasutada terminali. Käivitame oma käsud, kasutades sudo’t. Et meil oleks administraatori õigused siis on vajalik käskude ees kasutada sõna ’sudo’

Näide: värskendame nii pakettide loendit kui ka installitud pakette

sudo apt-get update -y

sudo apt-get upgrade -y

Kasutame Pythoni programmeerimiskeelt oma niiskusanduriga suhtlemiseks. Ilmselt on see juba RB Pi-s paigaldatud, kuid kui seda ei ole, siis tuleb toimida allpoololeva kohaselt. Kas Python on juba olemas, saab kontollida, kui terminali käsurealt sisestate ’python’ või ’python3’. Käsureale peab ilmuma tekst Pythoni versiooniga ja ’>>>’ märgid. Kui need ilmusid, siis tagasi saab Ctrl-Z ja Enteri vajutamisega.

Näide: kui Pythonit ei ole, siis tuleb toimida nii:

Installime nii python3 kui ka python3-pip käivitades alloleva käsu:

sudo apt-get install python3-dev python3-pip

Kasutades pipi jätkame ja installime Adafruiti DHT teegi Raspberry PI-sse. Kasutame seda Pythoni teeki oma DHT11 niiskus-/temperatuurianduriga suhtlemiseks. Boonusena toetab see teek (moodul) ka DHT22 ja AM2302 niiskuse/temperatuuri andureid, mis teeb sellest suurepärase vahendi erinevate andurite kasutamise õppimiseks.

Näide: DHT-teegi installimiseks oma Raspberry PI-sse käivitage järgmine käsk:

pip3 install adafruit-circuitpython-dht

sudo apt-get install libgpiod2

Kui oleme oma RB PI-sse installinud Adafruit DHT teegi, saame nüüd Pytoni abil õhuniiskuse ja temperatuuri andurilt lugeda andmeid. Kui soovime mitut Linuxi käsku korraga käivitada, saame kasutada käskude vahel &&.

Mõtlemise ja nuputusülesanded

Litsents

Icon for the Creative Commons Attribution 4.0 International License

Tarkvaraarendus. 2. trükk on loodud Eno Tõnisson, Tauno Palts, Kaarel Tõnisson, Heidi Meier, Merilin Säde, Ago Luberg, Birgy Lorenz, Einar Kivisalu, Meelis Antoi, ja Säde Mai Krusberg poolt Creative Commons Attribution 4.0 International License litsentsi alusel, kui pole teisiti märgitud.

Jaga seda raamatut